Se encontraron 279 resultados para «Úu»:

abandonar : p’aat, xúun p’aat

abatir : pul kaabal, lúubs

ablandar : ts’u’uts’ukin, sulbankúun

abreviar : chichankúun, kóom ts’íib

acaecer : úuchul

acarrear : púut

accidentar : u yúuchul loob

acontecer : úuchul

acta : hu’un ku ts’íibta’al tu yóo’lal hunp’éel ket t’aan ichil hunmúuch’ máako’ob.

actualizar : túunbenkun

agitar : chiik, yúuk

aguar : húulha’, ha’ach’kun

aguja : púuts’

alentar : ch’a’ iik’, múus iik’, ch’a’ óol

alfarería : u kúuchil tu’ux ku ko’onol wa ku meyahta’al k’at.

alfiler : púuts’ yan u pool

aliento : múus iik’, yooxol chi’

alisar : báay, hi’, yúul

altillo : búu’tun, káakab

alzar : ch’úuy, líik’es

anegado : búulul

anegar : buul, búulul

antaño : úuchben

antiguamente : ka’ach úuchih

antigüedad : úuchbenil

antiguo : úuchben, laab

añejar : úuchbental

añejo : úuchben, laab

apadrinar : máak ku bisik huntúul chanpaal ok ha’ wáa huntúul máak utia’al u ts’o’okol u beel.

apertura : he’, chúunpahal, káahal

aproximación : náats’al, húuts’ul

aquietar : hets’kúun

archivo : u kúuchil tu’ux ku ta’aka’al wáa ku líi’sa’al hu’uno’ob.

asear : ch’óoch’, míis, púus

aserradero : kúuchil tu’ux ku xo’otol che’.

aspirar : ch’a’ iik’, múusiik’

atardecer : t’úubul k’iin, bin k’iin

ataúd : máaben tu’ux ku bisa’al mukbil huntúul kimen.

atuendo : nook’, búuk

baba : k’aabankil chi’, lúulankil

babear : k’aabankil chi’, lúulankil

baboso : máak hach ku choh u lúul, ku ya’ala’al xan ti’ máak mina’an u na’at.

bacín : u kúuchil tu’ux ku kutal ta’ máak.

balancear : úumbal

barril : p’úul

basurero : u nu’ukulil u ts’a’abal sohol wáa u kúuchil tu’ux ku pu’ulul.

batea : u nu’ukul tu’ux ku yúuchul p’o’

bazar : kúuchil u yúuchul koonol

biblioteca : kúuchil tu’ux ku ts’a’abal ya’akach xokbil hu’uno’ob.

biografía : u ts’íibil u kuxtalil huntúul máak.

bodega : u kúuchil wáa u nahil tu’ux ku ta’aka’al ba’alo’ob.

bonete (planta) : k’úumche’, k’úunche’

botica : u nahil koonol ts’aak, u nahil wáa u kúuchil tu’ux ku meenta’al yéetel ku ko’onol ts’aako’ob.

botón (de flor) : úuntulis

branquia : bu’ul, úul

brasa : chúuk, náaxche’

brecha : t’úut’ul beh

bruñir : yúul

burdel : u nahil tu’ux ku yúuchul ts’iis.

cabal : chúuka’an, p’elech

cacto : múul

caducar : úuchbental, ch’iihil

caer : lúubul, báanal, húutul

calabaza : k’úum (cucurbita pepo)

calabazo : k’úum, chúuh

canasta : xaak, xúuxaak

canasto : xúux, xúuxaak

cancha : u kúuchil u báaxta’al boola’ wáa wóolis.

cántaro : p’úul

cantina : kúuchil tu’ux ku ko’onol yéetel ku yu’uk’ul ba’al ku káalkuntik máak.

capullo : úuntulis, úunturis

caracol : huub; úurich

carbón : chúuk

cardo : múul

cardón : múul (opuntia tunicata)

carga : kúuch

carne de guajolote (pavo) : u bak’el úulum

carpintería : u kúuchil u meenta’al ba’alo’ob yéetel che’

catar : túunt

cementerio : kúuchil tu’ux ku mu’ukul kimeno’ob.

cenit : chúumuk ka’an, chúumuk k’iin

centrar : ts’aa chúumuk wáa ba’ax

centro : chúumuk, táan chumuk, ts’u’

cepillar : ho’och, púus, súus

cepillo : púus

cervicio : kúul kaal, pachkab

cerro : pu’uk, wiits, múul

cerro pequeño : búu’tun

cesto : xáak, xúuxak

chicote : hunp’éel chan suum chich haxa’ani yéetel ts’aba’an u yook utia’al u yúuchul haats’

chimenea : beel buuts’, kúuchil tu’ux ku hóok’ol buuts’

colina : pu’uk, búu’tun, chan wiits, muul

comedor : kúuchil hanal

comenzar : káahal, ho’op’ol, léekel, chúunpahal

comienzo : chúunpahal, káahal, léekel, ho’op’ol, chúun

completar : chúukbes

completo : chuup, chúuka’an

congregación : múuch’

congregar : múuch’kin, mulkin

conjuntar : múuch’kin, mulkin

conjunto : múuch’

convidar : múul hanal

convivir : múuch’ kuxtal, múul kuxtal, éet kahtal

coro : múul k’aay, múuch’ k’aay

corral : kúuchil tu’ux ku k’a’alal ba’alche’o’ob he’ex.

correcaminos : k’úumk’umi

coyote : utiúu (canis latrans)

cuna : kúuchil tu’ux ku chikúunta’al wenel channpal.

deglutir : luuk’, táats’ luuk’, túuts’ luuk’

degollado : ma’ kaal, kúul kaal

degollar : xot kaal, k’up kaal, ch’ak, kúul kaal, luk’s kaal

derribar : lúubs, huut, puuk, niik

derrocar : luuk’s, lúubs

desertar : hóok’ol, púuts’ul

deshinchar : ts’uum, ts’úumul

desnudar : chaknúult, pit nook’, tsel nook’, luk’s nook’

desnudo : chaknúul, ma’ nook’

despachar : túuxt

deteriorar : k’astal, húutul, laabtal, úuchbental

diálogo : tsikbal ich ka’atúul máako’ob

diluvio : búulul, bulkabal

doncella : suuhuy, xlo’bayan, xlo’bayen, ch’úupal

donde : túun

durar : xáantal, úuchbental

efectuar : meen, úuchul

el (artículo) : ts’íib ku bin táanil ti’ hunp’éel k’aaba’ tia’al u ye’esik xiib yéetel chéen huntúul wáa hunp’éel.

elevar : na’aks, ch’úuy, ka’analkun líik’s

eliminar : hóok’s, lúuk’s xu’uls

empezar : chúunbes, chúunpahal, káahal, léekel

empollar : pahkun, pakkun húuk

empujar : léench’in, túulch’in

encuerar : tsel nook’, pit nook’, luk’s nook’, chaknúul

enjambre : múuch’ kaab

entablar : chúunbes

entero : túulis, chika’an chúuka’an

entonces : le túun, he’ túun

enviar : túux

escapar : púuts’ul, biin

escuela : nahil xook, kúuchil kaansah

escupir : túub, háak túub

esófago : úul, u beel hanal, u behil hanal

espía : ch’úuk

establecer : káahal, chúunbes, chunpahal, heets’, kuxtal

estrenar : u ts’a’abal wáa u meyah túumben ba’al

evasión : púuts’ul

excusado : nah táankah kúuchil ta’

expendio : tu’ux ku yúuchul koonol

fábrica : u kúuchil u meenta’al ba’alo’ob

fardo : kúuch

faringe : úul

fósil : úuchben baako’ob wáa sóolo’ob kimen máako’ob wáa ba’alche’o’ob

fresco : áak’, túumben, siis, che’che’, tulup

fuga : púuts’ul

fundar : aktal, chúunpahal, káahal, kahkunah

futuro : bíin úuchuk

galán : may ku búukintik ma’alob nook’

grupo : múuch’

guajolote : úulum tso’ (h)

henequenal : kúuchil kih

higo chumbo : núum tsutsuy

hilvanar : hul púuts’

honda : yúuntun

huaya : wayúum

huir : púuts’ul, hóok’ol

hundir : ts’aam, buul, búulul, tomchahal

hurgar : loom, húul che’

husmear : úuts’ben, uuts’, ch’a’ book

ileso : ma’ úuch loob ti’i’, ma’ úuchuk loob ti’i’

inaugurar : chúunpahal, léeks, káahs, holbes

incubadora : u n’ukul tu’ux ku pahkúunsa’al he’; u n’ukul tu’ux ku ts’a’abal mehen paalal ma’ k’uchuk u k’iinil u síihili’.

instante : súut, súutuk

inundar : búul, búulul

inyección : huup’, ts’aabil ts’aak yéetel púuts’

inyectar : huup’, ts’aa ts’aak yéetel púuts’

jaula : k’alab che’, kúuchil tu’ux ku k’a’ahal ch’íich’o’ob wáa ba’alche’o’ob.

joven (mujer) : ch’úupal, lo’obayan (x)

juventud femenina : ch’úupalil, lo’obayanil (x)

legua : lúub

letrina : u kúuchil ta’

limpiar : cho’, chúul, pus

loma : múul, pu’uk, chan wits

lugar : kúuch, kúuchil

maceta : pak’al ts’aba’an ti’ p’úul wáa ti’ kuum

madeja : cháach, chúuch, k’aax

mandar : túux, tusbeel

mecer : úumbal, úumbah, pik’

menear : k’uuy, biik’, yúuk, pipik’

mercado : k’íiwik, u kúuchil u ko’onol yéetel u ma’anal ba’alo’ob.

migaja : p’úuy, xéet’, xéet’el

mitad : búuh, táan buh, táan chumuk, táankoch

momento : súut, súutuk

montaña : wiits, noh k’aax, múul

monte : k’áax, wiits, múul

montículo : múul

montón : túuk, múul, múuch’ tsúuk

mover : péek, péeks, pik’, húuy

muchacha : ch’úupaal (x), xi’ipaal

mujer joven : ch’úupaal, lo’obayan (x)

multitud : ya’ab, ya’abal, múuch’

museo : kúuchil tu’ux ku ye’esa’al úuchben ba’alo’ob

mutilar : xoot’, kúul

naufragar : búulul

nómada : máak chéen bey u máano’ yéetel ma’ u hets’kunmah u yotoch ti’ hunp’éel kúuchi’.

nube : múunyal

nuevo : túumben

ocaso : t’úubul k’iin, bin k’iin, chíinil k’iin

ocurrir : máan, úuchul

oler : úuts’, úuts’ben, ch’a’ book

paloma : úukum, tsuutsuy, sakpakal

paño : xéet’ nook’ tia’al u yúuchul cho’

parpadear : múumuts’ ich, p’i’ip’i’il ich

parque : tsúuk

partícula : p’úuy, p’úuyul, xéet’, káach

pavo : úulum, tso’

pelar : ts’íil, súus, k’oos

peluquería : kúuchil k’oos

piñata : p’úul

planchar : hi’, yúul, taats’

plaza : k’íiwik, chúumuk kaah

polígamo : xiib maanal ti’, huntúul u yichamo’ob wáa yatano’ob.

posar : túuchul, háayal, ts’áamal

principiar : káahal, lékel, chúunpahal, ho’op’ol

probar : túum

prueba : túum

quizá : wáa, wale’, úuchak, úuchak, binaki’

racimo : ch’úuy, p’óoch

raja : xéet’, xóot’, búuh, ts’íit

ramo : héek’, chúuch

rato : súutuk

recado : túux t’aan, túuxbil t’aan

remitir : túux, túuchi’

remozar : utskin, túumbenkun

responder : núuk

respuesta : núuk

revés : paach, kúul pach

ropa : nook’, búuk

ropero : u kúuchil tu’ux ku ts’a’abal nook’

ruedo : u kúuchil u pa’ayal wakax

sacudir : líil, tíit, púus

saliva : túub

señorita : ch’úupal, ba’al (x), lo’bayan

si : kux, túun, wáa

singular : hunp’éel, huntúul

sitio : kúuchil

sorber : xúuch, háap

sorbo : xúuch, háap, luuk’

sostener : láat’, maach, ch’úuy

suceder : úuchul, máan

suceso : úuchul

suscitar : úuchul

suspender : ch’úuy, ch’een, t’úuy, líik’s, naak

tabaco : k’úuts

taberna : u kúuchil tu’ux ku ko’onol ha’ ku káalkunsik máak

tajada : búuh, xéet’, x’óot’

tarde : chúunk’iin

tentar : mach, il túun

tierra elevada : búu’tun

todo : túulis, tuláakal, láah, bul

tornear : póol che’, súus che’

total : túulis, tuláakal, chuka’an

traer : taas, púut

trampa : léech, núup’

transportar : biis, púut

traquea : úul, yúul

tumbar : kook, lúubsah che’

tuna (higo chumbo) : núum tsutsuy

un momento : hun súutuk

vampiro : úukum soots’

vereda : t’úul beh, t’úut’ul beh

vestir : búuk, ts’aa nook’

viejo : laab, asbe’en, úuchben, chuchul, ch’iha’an; nuxib (h)

vigilar : kahan, kanan, ch’úuk

virgen : suhuy, ch’úupal ma’ ta’alki’ (x)

vocabulario : múuch’ t’aano’ob

ya que : túumen

yugular : úul, kaal

yuya (animal) : yúuyum

zancadilla : bak’ ook, ba’ak’al yook máak tu yóok’lal máax ku bin tu paach utia’al u lúubsik.

zancudo : k’oxol, túuts’