Se encontraron 54 resultados para «Yeet»:

caníbal : mak ku haantik u yéet máakil.

secuestrar : u yokolta’al máak tumen u yéet máakil

afanar : meyah yéetel ki’imak óolal

alfabetización : ka’ansah xook yéetel ts’íib

alfabetizar : ka’ansah xook yéetel ts’íib

amistad : uts bisbah yéetel he’ máaxake’.

apedrear : ch’iin ku meenta’al yéetel tuunich.

apostar : u buul máak yéetel taak’in.

artesanía : u meyah máako’ob ku meentko’ob ba’alobb yéetel u k’abo’ob bey xan yéetel u mehen nu’ukulo’ob.

artesano : máak ku meentik ba’alo’ob yéetel u k’ab bey xan yéetel u mehen nu’ukulo’ob.

bar : nah tu’ux ku ko’onol yéetel ku yu’uk’ul ba’ax ku káalkunsik máak.

borrasca : cháak hach k’a’am yéetel u yiik’el.

botica : u nahil koonol ts’aak, u nahil wáa u kúuchil tu’ux ku meenta’al yéetel ku ko’onol ts’aako’ob.

botija : p’úl nu’ut’ yéetel wóolis.

brocado : chuuyil nook’ yéetel k’an taak’in

budin : ch’uhuk meenta’an yéetel u xéexet’al ch’ujuk waah.

cabaret : u nahil tu’ux ku káaltal yéetel ku yóok’ot máak.

cantina : kúuchil tu’ux ku ko’onol yéetel ku yu’uk’ul ba’al ku káalkuntik máak.

carpintería : u kúuchil u meenta’al ba’alo’ob yéetel che’

carpintero : pool che’ (h), men ba’alo’ob (h), yéetel che’

chicote : hunp’éel chan suum chich haxa’ani yéetel ts’aba’an u yook utia’al u yúuchul haats’

chorizo : bek’ech chooch but’a’an yéetel k’uxub yéetel tsaats.

citar : u ya’ala’al tu’ux yéetel ba’ax k’iin kun u yiluba máako’ob; t’aanbail.

con : yiknal, yéetel

cultura : tuláakal ba’al ku kanik yéetel ku ka’ansik máak.

curandero : meen (h); wiinik ku ts’aak yéetel xíiw wáaa yéetel payal chi’.

edificio : nahil, nohoch nah menta’an yéetel pak’.

el (artículo) : ts’íib ku bin táanil ti’ hunp’éel k’aaba’ tia’al u ye’esik xiib yéetel chéen huntúul wáa hunp’éel.

establo : u nahil tu’ux ku k’a’alal wakaxo’ob yéetel xan tsíimino’ob.

exprimir : yaach’, yeets’, peets’

herbolario : máak ku kaxtik xíiwo’ob utia’al u meent a ts’aakil yéetel utia’al u koneh.

hierbatero : meen, máak ku ts’aak yéetel xíiwo’ob.

inyección : huup’, ts’aabil ts’aak yéetel púuts’

inyectar : huup’, ts’aa ts’aak yéetel púuts’

jardín : tu’ux ku pa’ak’al hats’uts loolo’ob yéetel hats’uts che’o’ob.

lechar : u bo’onol wáa ba’ax yéetel ta’an yétel ha’

longaniza : bek’ech chooch but’a’an yéetel huch’bil bak’

machetear : ch’aak yéetel máaskab

masaje : páats’, yéet’, yeets’

mercado : k’íiwik, u kúuchil u ko’onol yéetel u ma’anal ba’alo’ob.

monografía : u ts’íibil ba’alo’ob ucha’an, ku meenta’al ti’ hunp’éel kaah, ba’alo’ob yaan yéetel ba’alo’ob.

nómada : máak chéen bey u máano’ yéetel ma’ u hets’kunmah u yotoch ti’ hunp’éel kúuchi’.

paila : nohoch yéetel kóoch kuum

panadería : nah tu’ux ku meenta’al yéetel ku ko’onol waah.

remar : báab yéetel che’

remo : che’ yéetel ku yáantkuba máak, utia’al u bin ich ha’

salpicón : tsi’ikbil bak’ yéetel u xa’ak’

serenata : k’aay yéetel paax ku bisa’al tak tu nahil máak

sobar : páats’, yeet’, yoot’

soldar : taak’, u tsu’utsuhool yéetel kib wáa uláak’

temporal : iik’al yéetel u cháakil

trapear : cho’ yéetel nook’

violencia : u meenta’al wáaba’ax yéetel ya’abach muuk’

y (conjunción) : yéetel, kux