Se encontraron 228 resultados para «chi»:
a (hacia) : ich, ichil
abobar : hap chi’, náay óol
abreviar : chichankúun, kóom ts’íib
abstracto : ma’ chika’ani’, istikyah u na’ata’al
abuela : chiich
acostar : chitaal, chitaah
acta : hu’un ku ts’íibta’al tu yóo’lal hunp’éel ket t’aan ichil hunmúuch’ máako’ob.
acuchillar : loom
achiote : k’uxub, kiwi’ (bixa orellana)
adentro : ich, ichil
afinidad : chika’anil
afuera : táankab, paachil
agitar : chiik, yúuk
agorar : tomoh chi’, tomox chi’
aguado : áak’al, áak’al che’, ha’achi’
agüero : tomoh chi’, tomok chi’, tomox chi’
alarido : táah awat, chi’ibal ok’ol
alcalde : halach wíinik u nohchil kaah
alfarería : u kúuchil tu’ux ku ko’onol wa ku meyahta’al k’at.
aliento : múus iik’, yooxol chi’
amodorrarse : chich wenel, t’uubul u wenel máak.
amontonar : mulkin, muchi’kin
amordazar : k’ax chi’
antiguamente : ka’ach úuchih
aparecer : chíikpahal, hóok’ol, tíip’il
apresurar : chichkun, séebkun, lep’ óol
apretón : chich maach, kan maach
apurar : séebkun, lep’ óol, chichkun
archivar : ta’ak
archivo : u kúuchil tu’ux ku ta’aka’al wáa ku líi’sa’al hu’uno’ob.
aserradero : kúuchil tu’ux ku xo’otol che’.
asomar : chíikpahal, tíip’il
atrás : paachil, paachih
atrasar : xaankun, p’áatal paachil
augurar : tomoh chi’, tomok chi’, tomox chi’
aullar : uyok’ol chi’ibal peek’
autoridad : nohochil kaah
averiguar : k’áat chi’, káatpéeks
baba : k’aabankil chi’, lúulankil
babear : k’aabankil chi’, lúulankil
bacín : u kúuchil tu’ux ku kutal ta’ máak.
bambolear : takchalak, chíikba
basurero : u nu’ukulil u ts’a’abal sohol wáa u kúuchil tu’ux ku pu’ulul.
bazar : kúuchil u yúuchul koonol
biblioteca : kúuchil tu’ux ku ts’a’abal ya’akach xokbil hu’uno’ob.
bilis : k’aah, k’an chik’in
bobo : hahap chi’, meehen kee
boca : chi’
bodega : u kúuchil wáa u nahil tu’ux ku ta’aka’al ba’alo’ob.
bolsa : chíim, pawo’, sáabukan
borde : chi’ u xuul waa ba’ax, haal
botica : u nahil koonol ts’aak, u nahil wáa u kúuchil tu’ux ku meenta’al yéetel ku ko’onol ts’aako’ob.
brocal : chi’, chi’ ch’e’en
buche : tsuuk, chíin
bufón : chi’ik
calandria : sak chíik
callar : mak chi’
cancha : u kúuchil u báaxta’al boola’ wáa wóolis.
cantidad : ya’ab, ya’abach, ya’abil, nohochil
cantina : kúuchil tu’ux ku ko’onol yéetel ku yu’uk’ul ba’al ku káalkuntik máak.
capitán : nohochil
carpintería : u kúuchil u meenta’al ba’alo’ob yéetel che’
caudillo : nohchil
cementerio : kúuchil tu’ux ku mu’ukul kimeno’ob.
cenzontle : sak chíik
chicle : cha’, yiits ya’, cha’ach
chico : chan, chichan, mehen
chicote : hunp’éel chan suum chich haxa’ani yéetel ts’aba’an u yook utia’al u yúuchul haats’
chicotear : haats’
chicharrón : yoot’el k’eek’en tsaha’an tia’al jaantbi.
chiflar : xuuxub
chile : iik (capsicum annuum)
chillar : awal
chimenea : beel buuts’, kúuchil tu’ux ku hóok’ol buuts’
chinche : pik
chingar : toop
chiquero : u nah k’éek’en, kuuchil tu’ux ku k’a’alal k’éek’en.
chiquito : chan, chichan, mehen
chirimoya : óop, poox (anona glabra)
chisme : a’alah ba’al, líik’sah t’aan
chismear : a’al ba’al, líik’s t’aan
chismoso : a’alah ba’al, líik’s t’aan
chispa : tip’ix k’áak’
chispear : tip’ix k’áak’
chiste : báaxal t’aan
chivo : xuulubil taman
ciempiés : chapat, chimes, tsemes
coati : chi’ik
cochina : leech (x)
cochinilla : chach kib
cochino : kéek’en (h)
coma : yaahtal, muk’yah, nohchil
comedor : kúuchil hanal
comisura : xaay chi’, tu’ux ku táak’al wáa ba’ax.
consolidar : chichkuun
consultar : k’áat chi’
contiguo : éet chi’, tutséel
corral : kúuchil tu’ux ku k’a’alal ba’alche’o’ob he’ex.
cosquillas : chahal, chikil
costa : u háal k’aak’náab, u chi’ k’áak’náab
costal : chíim, mukul
cuchillo : xotob, xooteb, etsnaab
cuna : kúuchil tu’ux ku chikúunta’al wenel channpal.
curandero : meen (h); wiinik ku ts’aak yéetel xíiw wáaa yéetel payal chi’.
dentro : ich, ichil, ichih
desembocadura : chi’
deseo : taak, ts’íibol, poochil
despejar : píik’, chíikbes
detrás : paach, paachil
disimular : ta’ak, mak chi’
disminuir : chichankuun, tsaapahal, mina’ankuun
distancia : náachil, yáam
doler : yaah, chi’ibal, k’i’inam
dolor : yah, chi’ibal, k’i’inam
dueño : yuumil, nohchil
duro : chich, chuchul, ts’u’uy
eclipse : chi’ib
eclpse de sol : chi’ibal k’iin
eclipse de luna : chi’ibal uh
en : ich, ichil
endurecer : chichkun, chichtal, nolba
enérgico : chich
entero : túulis, chika’an chúuka’an
entre : ich, ichil, yáam, káap
entrevistar : k’áat chi’
escroto : chíim
escudo : chimáal, pak’áal
escuela : nahil xook, kúuchil kaansah
estúpido : ma’ na’at, tsu’uy pool, chich pool
excusado : nah táankah kúuchil ta’
exterior : paach, paachil, táankab, táanxel
fábrica : u kúuchil u meenta’al ba’alo’ob
firme : chich, ma’alob taak’li
flema : k’aab chi’, yóom chi’
flexible : wuts’k’alak, wuwuts’ki, ma’ chichi’
fogón : k’óoben, k’óoben k’áak’, chi’ k’áak’
fortaleza : muuk’, chich
fuera : paach, paachil, táankab
fuerte : mu’k’a’an, chichha’an, t’at’ahkl
gargajo : k’aab chi’, yóom chi’
gruñir : k’eey, tutuk chi’
guayaba : pichib, pich’
guayabo : pichib che’
hechicera : wáay (x), pulya’ah (x)
hechicero : wáay (h), pulya’ah (h)
hechizar : wáay, pul ya’ah
henchir : buut’
henequenal : kúuchil kih
hielo : ha’ chichkunta’an tumen ke’el wáa síis
incisivo : koh yan táanil ti’ u chi’ may
inclinar : chiin, ch’e’, t’oon
indagar : k’áat chi’
indigestión : bah chíim
intensidad : séeb, séebil, chich, chichil
interrogar : k’aat, k’aat chi’, ch’ooch’ k’áat
irritar : p’uuh, ts’íik, chi’ichnak
jade : ya’ax chich hun
jaula : k’alab che’, kúuchil tu’ux ku k’a’ahal ch’íich’o’ob wáa ba’alche’o’ob.
jefe : yuum nohoch yuum, halach wíinik, tatich, nohochil
jícama : chi’ikam
labio : booxel chi’
ladrar : chi’ibal peek’, chi’ibal
letrina : u kúuchil ta’
líder : halachil, poolil, ho’olil
lugar : kúuch, kúuchil
malva : chi’chi’beh
marcar : chíikbes, weel
marchitar : much’, muuts’, chuchul, kíimil, k’ak’altal
margen : chi’, háal
mayor : nohochil
mencionar : chiha
menor : chan, chichan, ts’iris
mercado : k’íiwik, u kúuchil u ko’onol yéetel u ma’anal ba’alo’ob.
molde : u nu’ukul hóohochil tu’ux ku láala’al wáa ba’ax.
moldear : paat, u meenta’al wáa ba’ax ichil hunp’éel un’ukul hóohochil.
mordaza : k’ax chi’
morder : chi’ibal, níich’, k’uux
morral : chíim, sáabukan
murmurar : mukul t’aan, mukul chi’
museo : kúuchil tu’ux ku ye’esa’al úuchben ba’alo’ob
nanche (planta) : chi’
nodriza : chiw (x), paal na’
nómada : máak chéen bey u máano’ yéetel ma’ u hets’kunmah u yotoch ti’ hunp’éel kúuchi’.
notar : chíikpahal, il
ocaso : t’úubul k’iin, bin k’iin, chíinil k’iin
occidente : chik’in
oeste : chik’in
oración : payal chi’
orilla : chi’, p’iich, háal
papada : k’oh, k’o’och, chíin
parecer : chíikpahal
patrón : nohchil
payaso : chi’ik
peluquería : kúuchil k’oos
pequeño : chaan, chichaan, mehen, ts’iris
picadura : chi’ibil
picar : t’óoch, chi’
pizote (animal) : chi’ik
playa : háal ha’, háal k’aak’náab, chi’ k’áak’náab
poniente : chik’in
preguntar : k’áat, k’áat chi’
presagiar : tomok chi’
presumir : u’uyba nohchil, u’uyba noh ba’al
rápido : séeb, séeba’an, chich hach chich
rebajar : chichankun, mehenkun, éens
reducir : chichantal, chichankun, mehenkun
remitir : túux, túuchi’
resistir : ts’áaba chichi, ma’ tu p’atkuba
respetar : chíin ho’ol, tsiik
respeto : chíin ho’ol, tsiik
revolver : xa’ak, péeks, chíikt
rezar : payal chi’, kama t’aan
rezo : payal chi’
ribera : chi’, háal
ropero : u kúuchil tu’ux ku ts’a’abal nook’
rudo : máak chich u meentik wáa ba’ax
ruedo : u kúuchil u pa’ayal wakax
señal : chíikul, béech’ ho’ol, béech’ k’ab, béech’ kaal
silenciar : mak chi’, p’aat ma’ t’aan
sitio : kúuchil
taberna : u kúuchil tu’ux ku ko’onol ha’ ku káalkunsik máak
tamaño : nohochil
tarántula : chiwoh
tejón : chi’ik
vejiga : chíim
vera : háal, háalchi’, tséel
volumen : kóochil, ka’anlil, nohchil, chowkil
yacer : chilikbal, chilikbah