Se encontraron 228 resultados para «chi»:

a (hacia) : ich, ichil

abobar : hap chi’, náay óol

abreviar : chichankúun, kóom ts’íib

abstracto : ma’ chika’ani’, istikyah u na’ata’al

abuela : chiich

acostar : chitaal, chitaah

acta : hu’un ku ts’íibta’al tu yóo’lal hunp’éel ket t’aan ichil hunmúuch’ máako’ob.

acuchillar : loom

achiote : k’uxub, kiwi’ (bixa orellana)

adentro : ich, ichil

afinidad : chika’anil

afuera : táankab, paachil

agitar : chiik, yúuk

agorar : tomoh chi’, tomox chi

aguado : áak’al, áak’al che’, ha’achi

agüero : tomoh chi’, tomok chi’, tomox chi

alarido : táah awat, chi’ibal ok’ol

alcalde : halach wíinik u nohchil kaah

alfarería : u kúuchil tu’ux ku ko’onol wa ku meyahta’al k’at.

aliento : múus iik’, yooxol chi

amodorrarse : chich wenel, t’uubul u wenel máak.

amontonar : mulkin, muchi’kin

amordazar : k’ax chi

antiguamente : ka’ach úuchih

aparecer : chíikpahal, hóok’ol, tíip’il

apresurar : chichkun, séebkun, lep’ óol

apretón : chich maach, kan maach

apurar : séebkun, lep’ óol, chichkun

archivar : ta’ak

archivo : u kúuchil tu’ux ku ta’aka’al wáa ku líi’sa’al hu’uno’ob.

aserradero : kúuchil tu’ux ku xo’otol che’.

asomar : chíikpahal, tíip’il

atrás : paachil, paachih

atrasar : xaankun, p’áatal paachil

augurar : tomoh chi’, tomok chi’, tomox chi

aullar : uyok’ol chi’ibal peek’

autoridad : nohochil kaah

averiguar : k’áat chi’, káatpéeks

baba : k’aabankil chi’, lúulankil

babear : k’aabankil chi’, lúulankil

bacín : u kúuchil tu’ux ku kutal ta’ máak.

bambolear : takchalak, chíikba

basurero : u nu’ukulil u ts’a’abal sohol wáa u kúuchil tu’ux ku pu’ulul.

bazar : kúuchil u yúuchul koonol

biblioteca : kúuchil tu’ux ku ts’a’abal ya’akach xokbil hu’uno’ob.

bilis : k’aah, k’an chik’in

bobo : hahap chi’, meehen kee

boca : chi

bodega : u kúuchil wáa u nahil tu’ux ku ta’aka’al ba’alo’ob.

bolsa : chíim, pawo’, sáabukan

borde : chi’ u xuul waa ba’ax, haal

botica : u nahil koonol ts’aak, u nahil wáa u kúuchil tu’ux ku meenta’al yéetel ku ko’onol ts’aako’ob.

brocal : chi’, chi’ ch’e’en

buche : tsuuk, chíin

bufón : chi’ik

calandria : sak chíik

callar : mak chi

cancha : u kúuchil u báaxta’al boola’ wáa wóolis.

cantidad : ya’ab, ya’abach, ya’abil, nohochil

cantina : kúuchil tu’ux ku ko’onol yéetel ku yu’uk’ul ba’al ku káalkuntik máak.

capitán : nohochil

carpintería : u kúuchil u meenta’al ba’alo’ob yéetel che’

caudillo : nohchil

cementerio : kúuchil tu’ux ku mu’ukul kimeno’ob.

cenzontle : sak chíik

chicle : cha’, yiits ya’, cha’ach

chico : chan, chichan, mehen

chicote : hunp’éel chan suum chich haxa’ani yéetel ts’aba’an u yook utia’al u yúuchul haats’

chicotear : haats’

chicharrón : yoot’el k’eek’en tsaha’an tia’al jaantbi.

chiflar : xuuxub

chile : iik (capsicum annuum)

chillar : awal

chimenea : beel buuts’, kúuchil tu’ux ku hóok’ol buuts’

chinche : pik

chingar : toop

chiquero : u nah k’éek’en, kuuchil tu’ux ku k’a’alal k’éek’en.

chiquito : chan, chichan, mehen

chirimoya : óop, poox (anona glabra)

chisme : a’alah ba’al, líik’sah t’aan

chismear : a’al ba’al, líik’s t’aan

chismoso : a’alah ba’al, líik’s t’aan

chispa : tip’ix k’áak’

chispear : tip’ix k’áak’

chiste : báaxal t’aan

chivo : xuulubil taman

ciempiés : chapat, chimes, tsemes

coati : chi’ik

cochina : leech (x)

cochinilla : chach kib

cochino : kéek’en (h)

coma : yaahtal, muk’yah, nohchil

comedor : kúuchil hanal

comisura : xaay chi’, tu’ux ku táak’al wáa ba’ax.

consolidar : chichkuun

consultar : k’áat chi

contiguo : éet chi’, tutséel

corral : kúuchil tu’ux ku k’a’alal ba’alche’o’ob he’ex.

cosquillas : chahal, chikil

costa : u háal k’aak’náab, u chi’ k’áak’náab

costal : chíim, mukul

cuchillo : xotob, xooteb, etsnaab

cuna : kúuchil tu’ux ku chikúunta’al wenel channpal.

curandero : meen (h); wiinik ku ts’aak yéetel xíiw wáaa yéetel payal chi’.

dentro : ich, ichil, ichih

desembocadura : chi

deseo : taak, ts’íibol, poochil

despejar : píik’, chíikbes

detrás : paach, paachil

disimular : ta’ak, mak chi

disminuir : chichankuun, tsaapahal, mina’ankuun

distancia : náachil, yáam

doler : yaah, chi’ibal, k’i’inam

dolor : yah, chi’ibal, k’i’inam

dueño : yuumil, nohchil

duro : chich, chuchul, ts’u’uy

eclipse : chi’ib

eclpse de sol : chi’ibal k’iin

eclipse de luna : chi’ibal uh

en : ich, ichil

endurecer : chichkun, chichtal, nolba

enérgico : chich

entero : túulis, chika’an chúuka’an

entre : ich, ichil, yáam, káap

entrevistar : k’áat chi

escroto : chíim

escudo : chimáal, pak’áal

escuela : nahil xook, kúuchil kaansah

estúpido : ma’ na’at, tsu’uy pool, chich pool

excusado : nah táankah kúuchil ta’

exterior : paach, paachil, táankab, táanxel

fábrica : u kúuchil u meenta’al ba’alo’ob

firme : chich, ma’alob taak’li

flema : k’aab chi’, yóom chi

flexible : wuts’k’alak, wuwuts’ki, ma’ chichi

fogón : k’óoben, k’óoben k’áak’, chi’ k’áak’

fortaleza : muuk’, chich

fuera : paach, paachil, táankab

fuerte : mu’k’a’an, chichha’an, t’at’ahkl

gargajo : k’aab chi’, yóom chi

gruñir : k’eey, tutuk chi

guayaba : pichib, pich’

guayabo : pichib che’

hechicera : wáay (x), pulya’ah (x)

hechicero : wáay (h), pulya’ah (h)

hechizar : wáay, pul ya’ah

henchir : buut’

henequenal : kúuchil kih

hielo : ha’ chichkunta’an tumen ke’el wáa síis

incisivo : koh yan táanil ti’ u chi’ may

inclinar : chiin, ch’e’, t’oon

indagar : k’áat chi

indigestión : bah chíim

intensidad : séeb, séebil, chich, chichil

interrogar : k’aat, k’aat chi’, ch’ooch’ k’áat

irritar : p’uuh, ts’íik, chi’ichnak

jade : ya’ax chich hun

jaula : k’alab che’, kúuchil tu’ux ku k’a’ahal ch’íich’o’ob wáa ba’alche’o’ob.

jefe : yuum nohoch yuum, halach wíinik, tatich, nohochil

jícama : chi’ikam

labio : booxel chi

ladrar : chi’ibal peek’, chi’ibal

letrina : u kúuchil ta’

líder : halachil, poolil, ho’olil

lugar : kúuch, kúuchil

malva : chichi’beh

marcar : chíikbes, weel

marchitar : much’, muuts’, chuchul, kíimil, k’ak’altal

margen : chi’, háal

mayor : nohochil

mencionar : chiha

menor : chan, chichan, ts’iris

mercado : k’íiwik, u kúuchil u ko’onol yéetel u ma’anal ba’alo’ob.

molde : u nu’ukul hóohochil tu’ux ku láala’al wáa ba’ax.

moldear : paat, u meenta’al wáa ba’ax ichil hunp’éel un’ukul hóohochil.

mordaza : k’ax chi

morder : chi’ibal, níich’, k’uux

morral : chíim, sáabukan

murmurar : mukul t’aan, mukul chi

museo : kúuchil tu’ux ku ye’esa’al úuchben ba’alo’ob

nanche (planta) : chi

nodriza : chiw (x), paal na’

nómada : máak chéen bey u máano’ yéetel ma’ u hets’kunmah u yotoch ti’ hunp’éel kúuchi’.

notar : chíikpahal, il

ocaso : t’úubul k’iin, bin k’iin, chíinil k’iin

occidente : chik’in

oeste : chik’in

oración : payal chi

orilla : chi’, p’iich, háal

papada : k’oh, k’o’och, chíin

parecer : chíikpahal

patrón : nohchil

payaso : chi’ik

peluquería : kúuchil k’oos

pequeño : chaan, chichaan, mehen, ts’iris

picadura : chi’ibil

picar : t’óoch, chi

pizote (animal) : chi’ik

playa : háal ha’, háal k’aak’náab, chi’ k’áak’náab

poniente : chik’in

preguntar : k’áat, k’áat chi

presagiar : tomok chi

presumir : u’uyba nohchil, u’uyba noh ba’al

rápido : séeb, séeba’an, chich hach chich

rebajar : chichankun, mehenkun, éens

reducir : chichantal, chichankun, mehenkun

remitir : túux, túuchi

resistir : ts’áaba chichi, ma’ tu p’atkuba

respetar : chíin ho’ol, tsiik

respeto : chíin ho’ol, tsiik

revolver : xa’ak, péeks, chíikt

rezar : payal chi’, kama t’aan

rezo : payal chi

ribera : chi’, háal

ropero : u kúuchil tu’ux ku ts’a’abal nook’

rudo : máak chich u meentik wáa ba’ax

ruedo : u kúuchil u pa’ayal wakax

señal : chíikul, béech’ ho’ol, béech’ k’ab, béech’ kaal

silenciar : mak chi’, p’aat ma’ t’aan

sitio : kúuchil

taberna : u kúuchil tu’ux ku ko’onol ha’ ku káalkunsik máak

tamaño : nohochil

tarántula : chiwoh

tejón : chi’ik

vejiga : chíim

vera : háal, háalchi’, tséel

volumen : kóochil, ka’anlil, nohchil, chowkil

yacer : chilikbal, chilikbah